Ühtne modelleerimiskeel (UML) on standardiseeritud üldotstarbeline modelleerimiskeel, mida kasutatakse tarkvaraintensiivsete süsteemide visualiseerimiseks, täpsustamiseks, konstrueerimiseks ja dokumenteerimiseks ning mille on välja töötanud Object Management Group (OMG). See pakub ühist graafiliste märkide kogumit objektorienteeritud tarkvara disainiks, aidates kaasa suhtlemisele ja projektide planeerimisele.
Kasutuslooskeem (Use case diagram) диаграмма прецедентов: Kasutuslooskeeme kasutatakse süsteemi moodustavate tähtsaimate elementide ja protsesside määramiseks. Primaarelemente nimetatakse “aktoriteks” (эктор) ning protsesse “kasutuslugudeks” (прецедент). Kasutuslooskeem näitab, millised aktorid suhtlevad iga kasutususlooga.
Klassiskeem (Class diagram) Диаграмма классов: Klassiskeemi kasutatakse nö. kasutuslooskeemi viimistlemiseks ning üksikasjaliku süsteemidisaini määramiseks. Klassiskeem liigitab kasutuslooskeemil määratud aktorid omavahel seotud klasside kogumiks. Klassidevaheline suhe või assotsiatsioon võib olla kas “on” või “omab” tüüpi. Iga klassiskeemil toodud klass on võimeline pakkuma teatud funktsionaalsust. Neid nimetatakse klassi meetoditeks. Lisaks sellele on igal klassil olemas rida atribuute mis määravad klassi üheselt.
Objektiskeem (Object diagram) Диаграмма объектов: objektskeem on teatud tüüpi klassiskeem. Objekt esitab klassi olekut teatud ajahetkel süsteemi töö käigus. Objektiskeem esitab süsteemi erinevate klasside olekuid ning nendevahelisi relatsioone või assotsiatsioone teatud ajahetkel.
Olekuskeem (State Diagram) Диаграмма состояний: nagu ka nimi ütleb näitab olekuskeem erinevaid olekuid, mida läbivad süsteemis olevad objektid oma elutsükli jooksul. Süsteemis olevad objektid muudavad oma olekut vastavalt süsteemis toimuvatele sündmustele. Lisaks sellele näitab olekuskeem ka objekti oleku üleminekut algolekust lõppolekusse vastavalt süsteemi mõjutavatele sündmustele.
Tegevusskeem (Activity diagram) Диаграмма активности: protsesside kulgemist süsteemis kirjeldatakse tegevusskeemi abil. Sarnaselt olekuskeemile koosneb ka tegevusskeem toimingutest, tegevustest, üleminekutest, alg- ja lõppolekust ning tõkisetingimustest
Jadaskeem (Sequence diagram) Диаграмма последовательности: jadaskeem esitab süsteemi objektide omavahelist suhtlemist. Jadaskeemi oluliseks omaduseks on selle ajaline järjestus. S.o. esitatakse samm-sammult täpne objektide vaheline interaktsioon. Erinevad objektid jadaskeemil suhtlevad omavahel “sõnumite” edastamise kaudu.
Koostööskeem (Collaboration diagram) Диаграмма взатмодействия: koostööskeem grupeerib erinevate objektide vahelise interaktsiooni. Interaktsioonid esitatakse nummerdatuna, mis lubab jälgida nende toimumise järjekorda. Koostööskeem lubab kindlaks teha kõikvõimalikud interaktsioonid mis igat objekti teistega seovad.
Komponentskeem (Component diagram) Схема компонентов: komponentskeemi abil kujutatakse kõrgtaseme osi, millest süsteem koosneb. See skeem esitab millised komponendid süsteemi moodustavad ning kuidas nad omavahel seotud on. Levitusskeem (Deployment diagram): levitusskeemi abil kujutatakse rakenduse käitusaegeseid elemente.
Olemi – suhteskeem (Database diagram, диаграмма баз данных ):
